Kasutame oma töös Soome firma BOS®Cleaner harjasmasinaid ja alarõhuseadmeid.
Seadmed vastavad kõigile nõuetele et nendega teostada professionaalset
ja tolmuvaba ventilatsioonipuhastust.
Masinate sertifikaat on leitav siit.
Ventilatsioonisüsteemide puhastamine on kohustuslik. Seda kontrollib Päästeamet vastavalt tuleohutusseadusele. Eesti Standard EVS 812-2:2014 „Ehitise Tuleohutus“ järgi peab puhastuse sagedus olema vähemalt kord aastas. Puhastuskordade vahele ei tohi jääda üle 365 ööpäeva.
Tuleohutuse seaduse kohaselt peab isik kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust. Samuti rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Päästeamet kontrollib seadmetele ja paigaldistele esitatavate tuleohutusnõuete täitmist, ventilatsioonisüsteemi hooldamine kuulub ka nende alla. Ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimiseltuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja/või standarditest.
Kõige ohtlikum tuleohutuse seisukohast on köögi ventilatsioon, kuhu kuhjuvad toiduõlijäägid ja rasv. Tihti saavad põlengud alguse just köögi väljatõmbekanalitest, mida pole piisavalt puhastatud.
Mida võiks teada ventilatsioonisüsteemi puhastamisest:
- Torustikku puhastatakse harjasmasinatega.
- Vajadusel lisatakse piisavas koguses puhastusluuke – veendudes, et puhastatud saab kogu ventilatsioonisüsteem. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud torustikule vastavalt standardile (EPN 10.7). Juhul, kui objektil puhastusluugid puuduvad on puhastaja kohustatud need paigaldama. Seadmete iseloomust tulenevalt ei ole antud tööd ilma puhastusluukideta võimalik teha.
- Puhastatakse ventiilid ja plafoonid.
- Töö teostaja peab veenduma, et tööde teostamisel ei saaks häiritud süsteemi tasakaalustus (klappide ja plafoonide asend ei tohi tööde käigus muutuda).
- Ventilatsiooni agregaatidele tehakse kuiv- või märgpuhastus (puhastatakse soojusvaheti/kalorifeer jne).
- Köögi ventilatsioonisüsteemi puhastuses lähtutakse igal võimalikul juhul märgpesust- saavutamaks parimat tulemust. Köök ja seadmed kaetakse vajadusel võimalikult hästi ja turvaliselt kilega.
- Kubud, filtrid ja torustik puhastatakse kuumaauruga või/ja kemikaalidega ja mehhaaniliselt. Vajadusel korratakse tegevust piisava tulemuse saavutamiseks.
- Puhastatakse ventilatsioonisüsteemi mootorid, kambrid, labad jne. Labade puhastusel on vaja jälgida, et mootor oleks balansseeritud ka pärast puhastust. Kogu töö jooksul peab toimuma tehtud puhastustööde olukorra fikseerimine fotodega. Töötaja kohustus on tagada piisav hulk fotomaterjali tehtud töödest. Fotod peavad olema varustatud kuupäeva ja kellaajaga. Tellijal peab olema võimalus kontrollida, et fotod on tehtud tellija objektil.
- Töövõtja märgib infokleebistega objektil ventilatsioonisüsteemi seadmetel tehtud tööd ja hinnangulise järgmise puhastuskorra.
- Töökeskkond tuleb hoida korras ja puhas, vajadusel puhastab Töövõtja töökeskkonna.
- Pärast tööde lõppu esitatakse Tellijale akt teostatud tööde kohta koos foto/video materjalidega. Standard ja puhastuse intervall: Eesti Standard EVS 812-2:2014 „Ehitise Tuleohutus”
- 8.1.1 Kogu ventilatsioonisüsteemi koos agregaatidega peab saama puhastada ilma konstruktsioone kahjustamata. Puhastamisrežiim oleneb objektist ja see tuleb vajaduse korral kooskõlastada järelevalveorganitega. Puhastamise sagedus peab olema vähemalt kord aastas. Kahe puhastuskorra vahele ei tohi jääda üle 365 ööpäeva.
- 8.1.3 Professionaalselt kasutatavate köökide ventilatsioonikanaleid tuleb puhastada vastavalt kasutamise intensiivsusele:
- Vähemalt korra kvartalis, kui seadmeid kasutatakse 12 h/ööpäevas – 16 h/ööpäevas.
- Vähemalt kord poolaastas, kui seadmeid kasutatakse 6 h/ööpäevas –12 h/ööpäevas.Vähemalt kord aastas,
kui seadmeid kasutatakse 2 h/ööpäevas –6 h/ööpäevas.